Karvavahetus – karvade välja langemine kassidel Loomulik, tervele kassile iseloomulik protsess, millega eemaldatakse surnud karvad, mis võivad tekitada nahaärritust ja pulste.

Karvavahetuse põhjused:

1. Hooajaline karvavahetus. Kassid ajavad karva füsioloogilise karvavahetuse tõttu, mida nimetatakse hooajaliseks karvavahetuseks, mis toimub kevadel ja sügisel.

2. Kunstlik karvavahetus, inimese poolt loodud: valguspäeva pikendamine, ka tehisvalguse kasutamine valguspäeva pikendamiseks (lisavalgustuse kasutamine).
3. Ainevahetuse probleemid ja haigused. Karvade väljalangemine on tihedalt seotud ainevahetuse häiretega, allergiatega, dermatoloogiliste haigustega, bakteriaalse- või seeninfektsiooniga. Naha seisund sõltub suuresti maksa, kilpnäärme ja organismi immuunsüsteemi õigest talitusest.

4. Sünnitus ja kassipoegade imetamine. Pärast kassipoegade imetamist algab kassidel sageli karvavahetuse periood, mis on seotud hormonaalse staatuse üleminekust tagasi normaalsele režiimile. Sellel eluetapil on kassile oluline õige ja tasakaalustatud toitumine, millega organism saab kätte kõik vajalikud vitamiinid ja mineraalid. Järglaste eest hoolitsemisega nõrgestatud organism ei ole sageli võimeline toime tulema lisakoormusega, mis kaasneb uue karva kasvamisega.
5. Kliimatingimused. Kuiv ja soe elamiskeskkond võib olla kassidele üheks karvaajamise põhjuseks. Enamik kaslasi armastavad soojust. Kui kassidel on külm võivad nad mõnuleda radiaatoritel, põrandaküttega põrandatel ja teki all. Kuid selles pole midagi halba, kui kassil on talvekuudel võimalik viibida ka piisavalt kaua õues või rõdul. Vastasel juhul toimub karvavahetus aastaringselt, hooajaline karvavahetus kaob aga üldse ära (kunstlik karvavahetus).
6. Stress. Hariliku eluviisi järsk muutus, uus omanik, kolimine, lapse sünd või uued koduloomad võivad tekitada, konservatiivsuse poolest tuntud kassidele. tugevat stressi. Selle tulemuseks võib olla aktiivne karva väljalangemine, kõõm, rusutud olek, isutus.
7. Putukad ja parasiidid. Kirbud, nahaalused lestad, ussid ja muud parasiidid on sagedaseks karvade väljalangemise põhjuseks, millega kaasnevad tugev sügelus, kõhnumine ja ärevus. Ennetamise eesmärkidel on oluline rakendada profülaktilisi meetodeid, näiteks ussitõrjet soovitakse teha iga 3-4 kuu tagant, sõltumata lemmiku toitumisest ja pidamistingimustest.

NB! Enneaegne kassikarvade välja kammimine, eriti pikakarvaliste ja keskmise karvapikkusega kiisudel (Pärslased, Highland Fold, Meini kassid), võib viia karva pulstumiseni. Antud protsess on loomale valulik ja tekitab ebamugavustunnet. Pikaajaliselt pulstunud karva korral võib looma nahale tekkida punetus, ekseemid ja kõõm.

Järeldus: paljud kassid vahetavad karva aastaringselt, välja arvatud – karvutud kassid. Soovitame oma kiisude aluskarva välja kammida iga 2-3 kuu tagant (aluskarva keskmine kasvamisperiood), kuid eelkõige lähtuda aluskarva kasvamise kiirusest. Nii säilitate oma kiisu ilusa väljanägemise ja tugeva tervise ning vabanete tüütutest karvadest oma kodus.

Kassid, kes ajavad karva:

1. Rohkelt karva ajavad kassitõud: Pärslased, Britid, Šotlased, Meini kassid, viimastel on kevadine karvavahetus aktiivsem kui sügisene. See on tingitud rikkalikust aluskarvast ja selle pidevast vahetumisest.
2. Mõõdukalt karva ajavad kassitõud: Türgi Angoora, Somaalia, Ameerika Curl, Vene sinine, Birma, Bali. Karvavahetuse ajal ära tuleva karva arv pole kuigi suur.
3. Vähesel määral karva ajavad kassitõud: siiami-orientaali grupi kassid, Abissiinid, Burmad, Bengali kassid, Singapura kassid. Karvavahetus möödub nendel tõugudel kiiresti ja peaaegu märkamatult, mis on tingitud aluskarva puudumisest.
4. Kassitõud, kes ei aja karva: Antud rühma kuulub mitu inimese poolt välja aretatud tõugu. Need on Sfinksid, Devon Rex, Cornish Rex kassid.